m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Põlvamaa kliimast

Meenub üks Eesti rahamees, kes leidis, et vaevalt ükski inimene tahaks elada Põlvamaal. Ma ise eriti mujal ei tahagi elada. (Jaan Kaplinski, „Põlva maa, meel ja keel“)

Põlva maakond asub Kagu-Eestis, hõlmab varasema Võrumaa põhjaosa ja Tartumaa kaguserva.

Põlvamaa paikneb peamiselt kolme maastikurajooni alal. Maakonna keskosa hõlmab Ugandi lavamaa, lääneosa aga Otepää kõrgustiku idapoolmiku. Sealsele vahelduvale pinnamoele on omased moreenküngastikud, mõhnastikud ja järveahelatega orud. Maakonna kaguosa paikneb Palumaal (jääpaisjärvetasandikud ja liivikud). Järvede pindala on 9,4 km2. 2002. aastal hõlmas mets Põlvamaast 44%. Sood hõlmavad kokku 380 km2.

Maakonna kliima iseloomustamine on raskem kui teistes riigi piirkondades, sest puuduvad „päris“ ilmajaamad, meteoroloogilistest seirejaamadest tegutseb vaid Piigaste sademete mõõtejaam, ülejäänud kolm on hüdromeetriajaamad. Viimastest saab küll andmeid, et anda ülevaade äärmuslikest õhutemperatuuridest ja sademekogustest, samas pole võimalik arvutada pikaajalisi keskmisi ehk kliimanorme (õhutemperatuure on mõõdetud seal vaid kümmekond aastat). Pealegi mõõdetakse õhutemperatuuri neis jaamades vaid hüdroloogidele vajaliku taustinformatsiooni jaoks. Kõik Põlvamaal ajaloo jooksul töös olnud jaamad leiad kaardiloost https://arcg.is/4HGnT

Et võrrelda piirkonna kliimaolusid teiste maakondadega, kasutati Euroopa Keskpika Ilmaennustuskeskuse (ECMWF) atmosfääri järelanalüüsi mudeli ERA5 andmestikku (https://www.ecmwf.int/en/forecasts/datasets/reanalysis-datasets/era5). Selle abil oli võimalik interpoleerida kliimaandmete aegrida mitme Põlvamaa ilmajaama kohta ajavahemikul 1991-2020 ning arvutada vastavad kliimanormid.

Põlvamaa ilmarekordeid

  • Kõige kõrgem õhutemperatuur +38,0 °C mõõdeti 11. augustil 1992. aastal Himmistes Võhandu jõe orus. Registreeritud näit ei läinud aga Eesti absoluutse kuumarekordina arvesse, kuna see oli mõõdetud hüdromeetriajaamas. Seega on riigi ametlikuks rekordiks samal kuupäeval Võrus mõõdetud +35,6 °C.
  • Kõige madalam õhutemperatuur –42,5 °C mõõdeti 30. detsembril 1978. aastal, samuti Himmistes. Päev hiljem langes temperatuurinäit Põlva agrometeoroloogiapostis -39,8 kraadile.
  • Maksimaalne ööpäevane sajuhulk 90,9 mm mõõdeti 7. augustil 1987. aastal Mehikoorma hüdromeetriajaamas.
  • Kõige sajusem kuu oli 1997. aasta juuni, kui Räpina hüdromeetriajaam registreeris 241 mm vihma, veidi kuivem oli 1987. aasta august – Ahja 239 mm.
  • Kõige kuivem kuu oli 2002. aasta august, mil Piigaste sademete mõõtejaamas ja Räpinas ei sadanud kuu jooksul mitte piiskagi.
  • Maksimaalne lumikatte paksus 72 cm mõõdeti 18. märtsil 1960. aastal Piigastes, ühe sentimeetri võrra vähem aga Ahjal 14. veebruaril 1979. aastal.

Põlvamaa – kuumade suvede kant

… umbes nii võiks see maakond ennast reklaamida – nagu mainitud, on seal mõõdetud riigi ametlikust kuumarekordist kõrgem näit 38,0°, lisaks tipptulemused Räpinast (35,9° 31.05.2016) ja Ahjalt (35,5° 19.06.2020)! Aga, nagu juba öeldud, ei lähe hüdromeetriajaamades mõõdetud näidud arvesse…

Mudelarvutuste abil saadud kliimanormide (aastaist 1991–2020) järgi on Põlva aasta keskmine õhutemperatuur 6,2 °C, madalam kui Võrus (6,5°) või Tartus (6,3°). Lämmijärve lähedase ja Võhandu jõe äärse Räpina kant on märksa lämmim (6,5°). Juulis on Põlvas keskmiselt sama soe kui Tartus (18,0°), veebruaris veidi jahedam (–4,6°).

Aasta keskmine sademete kogus Piigaste jaamas 698 mm ületab nii Tartu (673 mm) kui Võru (658 mm) näitajaid. Põuasem kuu on aprill (37 mm), vihmasemad aga august (90 mm) ja juuni (88 mm).

Klimaatilistest aastaaegadest

Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on mudelarvutuste kohaselt Põlvas 17.-18. aprilli paiku (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).

Suvi – aeg, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Põlva kanti 27. mail (Võrru 26. ja Tartusse 28. mail).

Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, algavad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on nii Põlvas, Tartus kui Võrus 4. september.

Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Põlva maile 14. detsembril, Võrru päev varem, Tartusse päev hiljem.

 

 

5 / 1 hindajat